est : eng : rus
Praktilised nõuanded
print
Talverehvide kasutamise kohustus

Talverehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini ja kohustuslik 1.detsembrist kuni 1. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel kasutada talverehve 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Talverehvide kasutamine on nõutav kuni 3500 kg registrimassiga sõidukitel.

Talverehvide puhul on minimaalne mustri jääksügavus 3 mm, ent soovitame rehvi probleemide vältimiseks välja vahetada juba siis kui jääksügavus on 4 mm.

Lisaks sellele, et muul ajal on talverehvidega sõitmine keelatud, tasub silmas pidada ka seda, et talverehvi kasutamine suvel pikendab pidurdusteekonda ja suurendab kütusekulu. Samuti kuluvad näiteks lamellrehvid oluliselt kiiremini kui sõita nendega aastaringselt.

Samas näeb seadus ette ka erandeid, mille puhul ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik. Talverehve ei pea olema kui sõidetakse teise riiki ja sealt tagasi Eestisse; Talverehve ei pea olema kui sõiduk on registreeritud teises riigis; Talverehvid ei ole kohustuslikud paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt; Talverehvid ei ole kohustuslikud kui käimas on sõiduki (või haagise) valmistamine, selle maaletoomisel või müügil. Samuti ei ole talverehvid nende kategooriate sõidukitel nõutavad kui sellega sõidetakse sellega parasjagu kas remonti või tehnilisele ülevaatusele; Talverehvid ei ole kohustuslikud kui konkreetsele mootorsõidukile või haagisele ei ole Eestis talverehve saada.

Loe lähemalt sõiduki rehvidele kehtivate üldnõuete kohta siit (Grupp 5)

Rehvi tehnoseisund

Rehvid peavad olema heas korras, vastasel korral on auto raskemini juhitav, pikeneb pidurdusteekond ning auto kütusekulu suureneb.

Rehvil ei tohi esineda ei sisemisi ega välimisi läbivaid vigastusi ning rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtud rõhule.

Rehvi ei tohi kasutada kui selle muster on kulunud madalamaks nõutavatst minimaalsetest nõuetest. Sõiduautode puhul peab suvise rehvi jääksügavus olema vähemalt 1,6 mm ning talverehvide puhul vähemalt 3 mm. Soovitame siiski vahetada rehvid välja juba enne kui need sedavõrd palju kuluvad. Talverehvide vahetamisele võiks mõelda kui selle jääksügavus on 4 mm ja suverehvide puhul 2 mm.

Mustri jääksügavuse nõuetest saab lähemalt lugeda siit
(Grupp 5, kood 503).

Rehvide kvaliteediklassid

Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi: “Kvaliteetrehvid” - need on nõuetele vastava märgistusega rehvid, mida müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga; “DA” (“Deffective Appearance”) rehvid kuuluvad teise klassi välimuse vigade või vähemärgatavate remonditud kohtade tõttu, millel puudub mõju sõiduohutusele. Ka neile rehvidele kehtib täielik valmistajapoolne garantii. “Max 30 km/h” rehve ei tohi sõidukitel ja nende haagistel kasutada.

Eestis tegutseb ka ettevõtteid, kes tegelevad rehvide taastamise ehk protekteerimisega. Korralikult taastatud rehvide kvaliteet võib olla isegi parem kui näiteks tundmatu tootja ebakvaliteetsel uuel rehvil.

Kuidas valida rehve?

Rehve tuleks vahetada minimaalselt viie aasta tagant hoolimata nende välisest seisukorrast, ja mustri sügavusest, sest ajapikku kaotab kumm oma elastsuse. Sõltuvalt sõidumaneeridest ja teede kattest võivad aga rehvid vajada väljavahetamist ka märksa sagedamini.

Rehviliidu soovitusi selle kohta, kas valida uus või taastatud, lamell- või naastrehv leiab videost: YouTube

Rehvide valimisel on esmatähtis silmas pidada tehnilisi nõudeid nii selle mõõtmetele, kiiruskategooriale kui ka koormusindeksile. Tehniliste nõuete kohta saab lähemalt lugeda siit
(Grupp 5, kood 503 “Rehvi kasutamine”).

Naastrehvide kasutamisel peavad need olema sõiduki kõikidel ratastel. Erandiks on olukorrad, kus rehvi purunemise tõttu tuleb kasutada varuratast - sel juhul võib varuratas olla naastamata.

Oluline on silmas pidada, et haagist vedaval sõidukil peavad alati olema samasugused rehvid nagu haagisel - see tähendab kui kasutatakse naastrehve, peavad need olema ka haagisel.

Rehvi märgistus

Allolev joonis selgitab rehvil oleva märgistuse tähendust. Lisaks on talverehvidel kasutuses märgistus “M+S”, mis tähendab muda ja lund ning on Euroopas kohustuslik talverehvi tähistus. Mäetipul oleva lumehelbega lisatähistus kinnitab, et rehv tagab head talvesõidu omadused ning on kasutusel nii USAs, Kanadas kui ka Põhjamaades.

1 - Tootja (kaubamärk või logo)
2 - Toote nimetus
3 - Rehvimõõt
205 = rehvi laius mm
55 = kõrguse-laiuse suhe protsentides
R = radiaal konstruktsioon
16 = velje diameeter tollides
4 - 91 = koormusindeks
V = kiirusindeks
5 - E = optimeeritud veeretakistusega rehv(teatud sõiduki tootjale)
6 - Tubeless (ilma sisekummita) radiaal rehv (Tube type rehve tuleb kasutada sisekummiga)
7 - Eestis kasutatavatel rehvidel peab olema rahvusvahelistele regulatsioonidele vastav E tähistus. Nt: (4=Holland) e. küljel peab olema ringi sees E täht millele järgneb tüübikinnituse väljastanud riigi number.
8 - Tootja kood:
* Rehvi tehas, rehvimõõt ja tüüp
* Tootmiskuupäev (nädal/aasta) 0811 tähendab 8.nädal 2011. aasta
9 - TWI = Tread Wear Indicator (mustri kulumise indikaator), selle tähise kohal mustrisoontes on hulk kõrgemaid ribasid, mis tähistavad seadusega ettenähtud miinimum jääki 1,6mm (talverehvidel on ka 3mm mustrisügavuse indikaatorid)
10 - Tootjamaa


pilt

Lisaks peavad kõigil pärast 1. juulit 2012 toodetud rehvidel Euroopas olema selged märgistused, mis aitavad hinnata kütusekulu, märgades oludes haardumist ja välist veemüra.

Rehvide valik määrab sõiduki kütusevajaduse. Veoki kütusekulu mõjutab rehvide valik lausa 30% ulatuses. Kõige kütusesäästlikum rehv on A-klassi rehv. Sõiduauto puhul võib A ja F klassi rehvide kasutamisel kütusekulu erineda 7,5% võrra, veokitel isegi 15%.

Haarduvus märjal pinnal märgib sõiduki pidurdusvõimet. A-klass tähistab lühimat pidurdusmaad märgades oludes. Mida kõrgem klass, seda ohutumad on rehvid vihmase ilmaga. Näiteks A ja G klassi rehvide pidurdusteekond võib sõiduautode puhul erineda 80 km/h sõidukiiruse juures 18 meetri võrra.

Möödumismüra taset näidatakse märgistusel detsibellides (dB) ning eristatakse kolme erinevat taset (üks laine märgib kõige vaiksemat ja kolm lainet kõige mürarikkamat rehvi).



pilt

Rõhk rehvis

Õige rehvi valik, rõhk ja paigaldamine on turvalisuse tagamiseks väga oluline. Keskmine sõiduauto puutub rehvide kaudu vastu maad vaid 40 cm2 ulatuses ning ühtviisi halb on nii rehvi üle- kui alarõhk.

Kui rehvirõhk on näiteks 80% soovitatud rõhust, väheneb ka rehvi eluiga 20% võrra. Lisaks suurendab tühja rehviga sõitmine ka kütusekulu. Kui rehvirõhk on aga liialt kõrge, väheneb kokkupuutepind maapinnaga. See omakorda mõjutab auto juhitavust ning pikendab oluliselt pidurdusteekonda.

Joonisel on kujutatud rehvi väljanägemist normaalse rehvirõhu ning liiga madala või kõrge rehvirõhu korral. Alumisel real on näha, milline on erineva rehvirõhu korral rehvi haardumine teega.



pilt
les