est : eng : rus
Pressiteated
print
Pressiteade 2016-09-29
29.09.2016
MTÜ Eesti Rehviliit
Pressiteade

1.Rehviliit lõpetab tootjavastutusorganisatsioonina tegutsemise

Eesti Rehviliidu üldkoosolek otsustas täna heaks kiita juhatuse otsuse, mille kohaselt lõpetab Eesti peamine vanarehve koguv ja taaskasutusse suunav tootjavastutusorganisatsioon oma tegevuse.
Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on hoiatatud ja vanarehvide vastuvõttu piiratud juba küllalt, kuid ühel hetkel saabub punkt, kust enam edasi minna ei saa. “See hetk on nüüd käes, kus Rehviliit lõpetab tegevuse tootjavastutusorganistasioonina. Me oleme kümne aasta jooksul taaskasutanud 60 000 tonni vanu rehve ning see jääb Rehviliidu liikmete panuseks Eesti keskkonna säästmisesse,” ütles Kuurme.
Eesti Rehviliit säilub tavapärase mittetulundusühingna ning tegeleb edaspidi ainult liikmete huvide esindamise, rehvituru olukorra arendamise ja liiklusohutuse alaste tegevustega. “Samuti on rehviliidul plaanis jätkata tegevust tänase juhatuse koosseisuga kuni taaskasutusse on suudetud suunata tänane vanarehvide laojääk, mis on orienteeruvalt 5000 tonni. Vajalik finantsreserv on liidul tänu õigeaegselt tehtud rahaeraldistele suuremalt jaolt olemas,” lisas Kuurme.
Eesti Rehviliit oleks võinud kaaluda tegevuse jätkamist ja süsteemsete probleemide lahendamise ootamist, juhul kui oleks õnnestunud leida kasvõi ajutine vaheladu pealetulevate rehvide hoiustamiseks, kuid paraku takerdusid kõik variandid pikemaajalisse bürokraatiasse või siis majanduslikult liiga kallite lahenduste taha.
Rehviliidu juhi sõnul loodeti küll viimase hetkeni, et liit saab jätkata tegutsemist tootjavastutusorganistatsioonina, ent hetkeseis seda lihtsalt ei võimalda. “Viimase poole aasta jooksul on rehvisüsteemi puuduste lahendamisel asjad vaikselt liikuma hakanud ja tänan Keskkonnaministeeriumi neid ametnikke selle koostöö eest, mis on viimase 6 kuu jooksul tehtud, ent kahjuks jäi ministeeriumi jäätmeosakond rehvivaldkonna struktuursete probleemide lahendamisega vähemalt 3 aastat hiljaks. Loodetavasti saab süsteem kunagi taas jalad alla. Samas on kohe algamas rehvivahetushooaeg,” märkis Kuurme, kelle sõnul jääb ainsa tootjavastutusorganisatsioonina tegutsema MTÜ Rehviringlus, kellega on võimalik tootjatel tootjavastutusleping sõlmida ning lõpptarbijatel võimalik nende kogumisvõrku rehve tasuta üle anda.

-- Kaur Kuurme
tegevjuht
MTÜ Eesti Rehviliit
Vana Narva mnt 26, 74114 maardu
tel: +372 6 339 246
fax: +372 6 339 241
mob: +372 56 236 697
kaur.kuurme@rehviliit.ee
www.rehviliit.ee
Rehvihunnikute osas alustatakse haldusmenetlusi 2016-03-10

Keskkonnainspektsiooni ja rehviorganisatsioonide kohtumisel jõuti järeldusele, et paralleelselt tuleb tegeleda nii seadusest kõrvalehiilijate tabamise ja sanktsioneerimisega kui ka juba tekkinud rehvihunnikute vähendamisega.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul alustab inspektsioon kuhjuvate rehvide probleemi lahendamiseks haldusmenetlusi. „Keskendume kohtadele, kuhu on kogunenud suurem hulk vanarehve, sealhulgas ka Raadil asuv rehvihunnik. Jälgime etteantud tähtaegade täitmist,“ rääkis Volkov. “Kuna Eestis vanarehvide taaskasutusväljundeid napib, tuleb otsida võimalusi rehvide ümbertöötlemiseks teistes riikides,” sõnas Volkov.

Kohtumise oluliseks arutelupunktiks kujunes seadusest kõrvale hiilivate rehvide maaletoojate hulk. “Keskkonnainspektsiooni hinnangul on see 8-9 protsenti, rehviorganisatsioonidel kuni 30 protsenti. Kuna hindamise metoodikad on erinevad, siis püüame neid andmeid täpsustada. Igal juhul on vaja freeriderite tegevus kontrolli alla saada, et vähendada edasist rehvide kuhjumist. Selle juures saavad meid aidata tootjavastutusorganisatsioonid, kellega leppisime kokku info vahetuses,” ütles Volkov.

Eesti suurima rehvide tootjavastutusorganisatsiooni Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul andis kohtumine kinnitust, et probleemi ei suhtuda kergekäeliselt. “Eesti Rehviliidu üks keskseid ettepanekuid on olnud, et sarnaselt pakendivaldkonnale tuleks ka rehvide maaletoojatele rakendada auditeerimiskohustust. Rehvituru läbipaistmatus on suur probleem, mille lahendamiseks pehmetest meetmetest ei piisa. Meil on väga hea meel, et seda nägemust jagab ka keskkonnainspektsioon,” sõnas Kuurme.

MTÜ Eesti Rehviliit on suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate poolt loodud tootjavastutusorganisatsioon, kelle põhitegevuseks on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Lisaks tegeleb MTÜ Eesti Rehviliit ka rehvide turvalisusega seotud küsimuste ja teemade tutvustamisega.

Inspektsioon ja rehviorganisatsioonid otsivad rehviprombleemile lahendust 2016-03-10

Täna pärastlõunal toimub keskkonnainspektsiooni ja rehvide taaskasutamisega seotud tootjavastutusorganisatsioonide kohtumine, kus otsitakse lahendusi vanarehvide kuhjumise probleemile.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul on vanarehvidega seotud teemad inspektsiooni tänavuseks prioriteediks. “Suuname sellel ja ka järgnevalt aastal märkimisväärse ressursi tootjavastutusorganisatsioonide kontrollimisele, vanarehvide kogumiskohtade laoseisudele, kogumisvõrgustikule ja “freerideritele”, kes toovad rehve maale neid deklareerimata ning hiljem korrektselt taaskasutusse suunamata,” sõnas Volkov.

Kuigi niiöelda freeriderite probleemi ulatuse osas on rehviorganisatsioonide ja inspektsiooni hinnangud erinevad, möönavad mõlemad osapooled, et küsimus vajab lahendust. Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on Keskkonnainspektsioonil protsessis määrav roll. “Turul on hulk seadusest kõrvalehiilijaid, kelle nimed on justkui avalik saladus. Oleme omalt poolt inspektsioonile hea meelega abiks, et need ettevõtted võimalikult kiiresti üles leitaks ja vastutusele võetaks,” sõnas Kuurme.

Kuurme sõnul on igati tervitatav, et rehvide kuhjumise probleem on saanud oluliseks teemaks nii keskkonnaministeeriumis, keskkonnakomisjonis kui ka keskkonnainspektsioonis. “Meil on väga hea meel, et lumepall on veerema lükatud - ametkonnad on asunud rehvitemaatikat tõsiselt analüüsima ning plaanivad ka riikliku järelvalve tugevdamist, et kord majja lüüa. Toetame protsessi omalt poolt ettepanekutega valdkonna paremaks reguleerimiseks, et probleemid leiaksid püsiva lahenduse,” sõnas Kuurme.

Aastaid vindunud vanarehvide kuhjumise probleem jõudis avalikkuse ette käesoleva aasta veebruaris, mil Eesti Rehviliit kummutas probleemile tähelepanu juhtimiseks keskkonnaministeeriumi ette viis tonni rehve. Igal aastal tekib Eestis ligikaudu 10 000 tonni vanu rehve, mis tuleks suunata ümbertöötlemisse. Madalad rehvide vastuvõtuhinnad, vähene järelvalve ning seadustest kõrvalehiilijate suur osakaal on viinud aga rehvide pidurdamatu kuhjumiseni.


Rehviliit: ainult hinnatõusuga rehviprobleemi ei lahenda 2016-02-18

Eesti Rehviliidu sõnul ei lahenda Keskkonnaministeeriumi pakutud hinnatõus vanarehvide taaskasutusprobleemi. Olukorra lahendusena näeb rehviliit taaskasutussüsteemiga mitte liitunud rehvifirmadele riikliku keskkonnatasu kehtestamist ning karmimat kontrolli deklareeritud rehvikoguste üle.

Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on täna maaletoojatelt rehvide taaskasutamise eest kogutav tasu tõepoolest madal, ent selle tõstmine ei paneks kuidagi taaskasutustasu maksma neid, kes seda seni ei ole teinud. “Nii nagu Keskkonnaministeerium täna öelnud on, oleme ka meie korduvalt rõhutanud, et tänased vastuvõtuhinnad ei kata nõuetekohasele taaskasutusele tehtavaid kulutusi. Hinnatõus ei lahenda kuidagi probleemi, et suur osa maaletoojatest ei ole üldse ühegi tootjavastutusorganisatsioonidega liitunud ning ei maksa taaskasutuse eest sentigi,” rääkis Kuurme. Tema sõnul hiilivad tootjavastutuskohustusest kõrvale näiteks paljud kasutatud rehvide maaletoojad ja rahvusvahelised internetikaubamajad.

Kuurme sõnul ei võimalda aga rehvide taaskasutamisesse suunamisega tegelevate tootjavastutusorganisatsioonide vaheline konkurents hindu järsult tõsta. “Muidugi tuleks hindu tõsta, et teha hädavajalikke investeeringuid, ent kuna igal rehvide maaletoojal on täna võimalik valida, millisele tootjavastutusorganisatsioonile ta taaskasutusse suunamise kohustuse delegeerib, ei soovi kumbki organisatsioon arusaadavalt hindu tõsta. Kui Eesti Rehviliit otsustaks homsest hinda tõsta, peaksime järgmiseks tegevuse sootuks lõpetama - seda kuivõrd suure rehvide kuhjumise see kaasa tooks, on täna isegi raske ette kujutada,” lisas Eesti suurima rehvide taaskasutusorganisatsiooni juht. "Siinkohal kerkib jälle esile järelvalve küsimus, sest kui ühel organisatsioonil lastakse lihtsalt rehve kuhjata ning sealjuures puudub nende käitluseks rahaline puhver, siis kuidas on see asi üldse nii kaugele lastud?"

Eesti Rehviliit on teinud keskkonnaministeeriumile mitmeid ettepanekuid jäätmeseaduse täiustamiseks, mis aitaksid tänast olukorda parandada. Näiteks tasub Kuurme sõnul kaaluda riikliku keskkonnatasu kehtestamist, mida maksaksid need maaletoojad, kes taaskasutustasu ei maksa. “Täna on probleemiks see, et rehvide koguste kohta andmete esitamisel ei ole kuidagi tagatud nende õigsus. Seetõttu on mitmeid näiteid, kus deklareeritud rehvikogused on väiksemad kui taaskasutusse suunatud rehvide hulk. Ainsaks lahenduseks oleks auditeerimiskohustuse kehtestamine, et tagada aruannete tõepärasus,” tõi Kuurme teisegi näite.

Samuti tuleb igal aastal Eestisse ligi 1800 tonni rehve sõiduautodega, mistõttu sooviks Eesti Rehviliit taaskasutussüsteemiga liitmise muuta kohustuslikuks ka sõiduautode maaletoojatele. “Paraku on kõik meie ettepanekud seni tagasi lükatud,” avaldas Kuurme kahetsust.

MTÜ Eesti Rehviliit on suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate poolt loodud tootjavastutusorganisatsioon, kelle põhitegevuseks on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Lisaks tegeleb MTÜ Eesti Rehviliit ka rehvide turvalisusega seotud küsimuste ja teemade tutvustamisega.


Rehviliit kallas Keskkonnaministeeriumi hoovile 5 tonni kasutatud rehve 2016-02-18

Kümme aastat lahendamata probleemid vanade rehvide taaskasutussüsteemis viisid 5 tonni vanarehvide kallamiseni keskkonnaministeeriumi akna alla.

Rehviliidu tegevjuhi Kaur Kuurme sõnul on on kasutatud rehvide taaskasutussüsteem jõudnud krahhi äärele, sest Eestisse tuuakse piiramatul hulgal rehve, mille eest paljud rehvifirmad taaskasutustasu ei maksa. “Tavaline autoomanik isegi ei tea, kas ostetud rehvidelt on rehvifirma taaskasutustasu maksnud või mitte. Seega võib ka ennast keskkonnateadlikuks pidav tarbija toetada ettevõtteid, mis müüvad maksupettusega konkurentsieelise saavaid rehve,” selgitas Kuurme.

Kuna MTÜ Eesti Rehviliit tähelepanujuhtimisi pole riik aastaid kuulda võtnud ning ka ettevalmistamisel olevasse jäätmeseaduse muudatustesse Rehviliidu parandusettepanekuid vastu ei võetud, otsustas Rehviliit tuua probleemi sõna otseses mõttes Keskkonnaministeeriumi hoovile.

“Eestis vedeleb praegu umbes 3000 korda rohkem taaskasutamata rehve kui siin hoovil. Samas ei ole Keskkonnainspektsioonil võimekust seda olukorda kontrolli alla võtta. Nüüd, kus kõigest viis tonni rehvidest jõudis Tallinna kesklinna, olid keskkonnainspektsiooni vormis ja fotoaparaadiga ametnikud siin kohe kohal,” rääkis Kuurme.

2015. aastal anti Rehviliitu ära 7800 tonni vanu rehve, samas kui deklareeringute järgi oleks neid pidanud olema 1300 tonni vähem. “Me taotleme võrdset kohtlemist, et iga rehve maale toov rehviettevõte ja ka rahvusvahelised internetikaubamajad maksaksid taaskasutustasu, mille eest oleks kasutatud rehvid võimalik hiljem ümber töödelda. Lõppema peab olukord, kus osad rehvifirmad võivad segamatult maksupettuse kaudu konkurentsieelise saada ning seeläbi tarbijaid petta ja keskkonda reostada,” lisas Kuurme.

MTÜ Eesti Rehviliit on suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate poolt loodud tootjavastutusorganisatsioon, kelle põhitegevuseks on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Lisaks tegeleb MTÜ Eesti Rehviliit ka rehvide turvalisusega seotud küsimuste ja teemade tutvustamisega.


Korralik rehv muudab sõidu turvalisemaks 2015-11-12
Eesti Rehviliit meenutab kõigile autojuhtidele, et käes on aeg, mil võib juba sõita talverehvidega. Rehvi korrasolu on liiklusohutuse tagamisel ülioluline.

Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul peavad rehvid olema heas korras, sest vastasel juhul on auto raskemini juhitav, pikeneb pidurdusteekond ning suureneb kütusekulu.

„Keskmine sõiduauto puutub rehvide kaudu vastu maad vaid 40 cm2 ulatuses. Seetõttu on õige rehvi valik, rõhk ja paigaldamine turvalisuse tagamiseks väga oluline. Eriti kriitilise tähtsusega on see just talvehooajal kui teeolud on kehvemad,” rääkis Kuurme.

Tema sõnul teatakse näiteks vähe, et sama ohtlik kui tühjaks vajunud rehv on ka ülerõhk. „Kui rehvirõhk on liiga kõrge, väheneb selle kokkupuude maapinnaga. See muudab auto raskemini juhitavaks ja pidurdusteekonna märksa pikemaks. Samas kui rehvirõhk on näiteks vaid 80% soovitatud rõhust, väheneb ka rehvi eluiga 20% võrra. Lisaks suureneb kütusekulu,” toob Kuurme näiteid, miks on oluline rehvide korrashoiule tähelepanu pöörata.

Kuigi rehvide mustrisügavuse tähtsusest on palju räägitud, näitavad Kuurme sõnul Rehviliidu ja Politsei- ja Piirivalveameti koostöös teostatavad iga-aastased mõõtmised, et ligikaudu 10% Eesti teedel sõitvaid rehve ei vasta nõuetele. „Sõiduauto puhul peab talverehvi jääksügavus olema vähemalt 3 mm. Soovitame siiski vahetada rehvid välja juba enne kui need sedavõrd palju kuluvad. Talverehvide vahetamisele võiks mõelda kui selle jääksügavus on 4 mm,” rõhutas Kuurme.

Rehve tuleks vahetada minimaalselt viie aasta tagant hoolimata nende välisest seisukorrast ja mustri sügavusest, sest ajapikku kaotab kumm oma elastsuse. Sõltuvalt sõidumaneeridest ja teede kattest võivad aga rehvid vajada väljavahetamist ka märksa sagedamini.

Uute rehvide soetamisel soovitab Kuurme jälgida selle märgistust, mis annab infot nii rehvi pidamise, mürataseme kui ka kütusekulu kohta. Talvisel hooajal on esmatähtis veenduda, et rehvi pidamine lumel, jääl ja märjal asfaldil oleks võimalikult hea.

MTÜ Eesti Rehviliit on suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate poolt loodud tootjavastutusorganisatsioon, kelle põhitegevuseks on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Igal aastal võtab MTÜ Eesti Rehviliit vastu ca 7000-8000 tonni vanu rehve ning suunab need oma koostööpartnerite juurde taaskasutusse.


Eesti Rehviliit suunas ringlusesse 5218 tonni vanarehve 2015-07-16
Eesti Rehviliit kogus möödunud aastaga 6778 tonni vanu rehve, millest 5218 tonni jõudis juba ka taaskasutusse. Saadud kummipurust valmistavad Rehviliidu partnerid erinevaid uusi kummitooteid.

Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on vanarehvide tekkimine tulenevalt rehvivahetuse perioodidest hooajaline. „Rehvid tulevad massiliselt ümbertöötlusesse kaks korda aastas kui on rehvivahetuse aeg. Kuna kogused on aga väga suured, siis rehvide taaskasutamine toimub aastaringselt,” lisas Kuurme. Näiteks 2013. aastal kogus rehviliit 6725 tonni ja taaskasutas 7661 tonni vanu rehve.

Rehvliidu juhi sõnul saadab Eesti Rehviliit oma elu ära elanud vanarehvid ühele neljast taaskasutuspartnerist. „Eestis pressib Nelitäht OÜ kaubamärgi Rubber.ee all kummipurust matte mänguväljakutele ja tööstustesse, murukärgesid ja ajutiste liiklusmärkide aluseid. Metaloidas UAB ja Prismaarendus OÜ toodavad rehvidest lisaks lõhkamistööde turvamatte. DB Baltic kasutab aga rehve energia tootmiseks tsemenditööstuses,” rääkis Kuurme.

„Rehvidest tehtud kummipuru on tegelikult väga hea ja vastupidav tooraine nii erinevate toodete valmistamiseks kui ka energiatoormeks,” rääkis Kuurme. „Kuna aga hetkel on erinevate kummitoodete järele nõudlus piiratud, ent rehve tekib igal aastal Eestis umbes 11 000 tonni, tegeleme aktiivselt ka uute taaskasutusvõimaluste otsimisega,” lisas Kuurme.

Kuurme sõnul kehtib Eestis rehvide taaskasutamiskohustus, mis tähendab, et nii rehvide tootjad, maaletoojad kui ka müüjad vastutavad selle eest, et kasutatud rehvid uue elu saaksid. „Kuna rehvidega tegelemine on väikestele ettevõtetele tülikas, on loodud taaskasutusorganisatsioonid, mis seadusega määratud taaskasutamiskohustust täidavad. Eesti Rehviliit suunab oma partnerite abil taaskasutusse vahemikus 6000-8000 tonni vanarehve aastas,” selgitas Kuurme.

„Paraku leidub Eestis siiani rehvide maaletoojaid, kes ei ole mõne rehve koguva ja taaskasutamisse suunava organisatsiooniga liitunud ning ei ole ka ise vastavat kogumisvõrku loonud, kuigi seadus seda nõuab,” selgitas Kuurme. Kõik rehvide tootjad ja maaletoojad peavad kas liituma mõne tootjavasutusorganisatsiooniga või omama üle-eestilist rehvide kogumisvõrku vähemalt 70 kogumispunktiga.

MTÜ Eesti Rehviliit on suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate poolt loodud tootjavastutusorganisatsioon, kelle põhitegevuseks on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Lisaks tegeleb MTÜ Eesti Rehviliit ka rehvide turvalisusega seotud küsimuste ja teemade tutvustamisega.


Koristustalgud tõid päevavalgele sadu autorehve 2015-05-07
Tänavused koristustalgud tõid päevavalgele sadu metsa alla sokutatud autorehve. Eesti Rehviliit tuletab autoomanikele meelde, et kasutuskõlbmatud rehvid tuleb suunata taaskasutusse ning eraisikud saavad oma rehvid üle Eesti ära anda tasuta.

Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul on Eestis vanu rehve kogutud ja nõuetekohaselt käideldud ligi kümme aastat ja on kahetsusväärne, et siiani sattuvad need metsa alla. “Siiani ei tea paljud autoomanikud, et vanad rehvid saab kogumispunktidesse tasuta ära viia, mistõttu ei ole haruldased juhtumid kui kasutamiskõlbmatuks muutud rehvid sokutatakse olmeprügisse või metsa alla,” selgitas Kuurme. Kuurme sõnul leitakse metsa alt tihti üksikud rehve, kuid samuti on rehve metsa alla toodud ka suuremates kogustes, mis viitab selgelt vastutustundetute eraisikute või ettevõtete tegevusele.

Metsa all vedelevate rehvide eest vastutavad Kuurme sõnul ka need rehvide maaletoojad, kes ei täida tootjavastutuskohustust. “Siiani leidub Eestis rehvide maaletoojaid, kes ei ole liitunud mõne rehve koguva ja taaskasutamisse suunava organisatsiooniga ning ei ole ka ise vastavat kogumisvõrku loonud, kuigi seadus seda nõuab,” selgitas Kuurme. Ta tuletas meelde, et kõik rehvide tootjad ja maaletoojad peavad kas liituma mõne tootjavasutusorganisatsiooniga või omama üle-Eestilist rehvide kogumisvõrku vähemalt 70 kogumispunktiga.

Metsa alla viidud rehvide koristamise transpordikulud kannab kohalik omavalitus, mis tähendab, et raha tuleb iga maksumaksja taskust. Rehvide käitlemise kulu kannavad aga seadusekuulekad ettevõtted, kes on tootjavasutusorganisatsiooniga liitunud. "See tekitab olukorra, kus vastutustundikud ettevõtted peavad kandma ka vastutusutundetute ettevõtete rehvide käitluskulud, mis tekitab ebaausat konkurentsi. Siinkohal loodame ka väga tõhusale Keskkonnainspektsiooni kaasabile vastutustundetute ettevõtete tuvastamisel," sõnas Kuurme.

Selleks, et rehvidest vabanemine oleks elanikele mugav, lõid Eesti Rehviliit ja Rehviringlus üle-Eestilise rehvide kogumispunktide võrgustiku.

Vanad rehvid saab ja tuleb nõuetekohaselt käidelda ja suunata taaskasutusse. „Näiteks tehakse vanadest rehvidest kummimatte, mida kasutatakse nii tootmises vibratsiooni summutamiseks kui ka näiteks lastemänguväljakutel,“ tõi Kuurme näited.

Eesti Rehviliit tegutseb aktiivselt vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamisega alates 2006. aastast. Eesti Rehviliit korraldab ka vastavalt Jäätmeseadusele ja Rehvimäärusele kogutud rehvide edasist taaskasutamist.


Täna on viimane päev talverehvide vahetamiseks suverehvide vastu 2015-04-30
Eesti Rehviliit tuletab autoomanikele meelde, et täna on viimane päev naastrehvide vahetamiseks suverehvide vastu. Alates 1. maist on naastrehvidega liiklemine suveperioodil keelatud.

Rehve vahetades tasub autoomanikul hinnata, kas rehve saab kasutada ka järgmisel hooajal või on need muutunud kasutuskõlbmatuks ja tuleb vahetada uute vastu. “Minimaalne rehvimustrisügavus, millega suvisel ajal tohib sõita on 1,6mm, kuid soovitame rehvid välja vahetada, kui rehvimustri sügavus on veel 2mm. Suurtel kiirustel võib kulunud rehv olla ohtlik nii autos sõitjatele kui ka kaasliiklejatele,” selgitas Eesti Rehviliidu tegevjuht Kaur Kuurme.

Ohutuse tõstmiseks tuleb rehve kontrollida ka hooaegade vahelisel ajal. “Seda võib mugavalt lasta teha töökojas või ise, pöörates tähelepanu rehvirõhule, mustrijäägile, ebaühtlasele kulumisele ning vigastustele,” lisas Kuurme. Rehvirõhku tuleb aga kontrollida igakuiselt, sest see mõjutab otseselt rehvi eluiga ja samuti ka auto kütusekulu.

Kasutuskõlbmatuks muutunud rehvid saavad eraisikud taaskasutamiseks tasuta ära anda MTÜ Eesti Rehviliidu ja MTÜ Rehviringluse kogumispunktides üle Eesti.

Eesti Rehviliit tegutseb aktiivselt vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamisega alates 2006. aastast. Üle Eesti saab vanad rehvid tasuta ära anda 90 vanade rehvide kogumispunktis. Eesti Rehviliit korraldab ka vastavalt Jäätmeseadusele ja Rehvimäärusele kogutud rehvide edasist taaskasutamist.


Eesti Rehviliit pälvis rahvusvahelise suhtekorraldusauhinna 2008-12-15
Eile Budapestis toimunud European Excellence Awardsi tseremoonial võitis parima Balti riikides läbi viidud suhtekorraldusprojekti auhinna MTÜ Eesti Rehviliit kasutatud rehvide teemaline kampaania.

Kampaaniat nõustas kommunikatsioonibüroo Corpore. „Rehviliidu puhul toodi esile keskkonnakaitse seisukohalt olulise teema tõstatamist,“ ütles auhinna vastu võtnud Corpore konsultant Janno Toots.

"Viimase aasta jooksul on Rehviliidu tegevus vanarehvide kogumise ning taaskasutamisele suunamise problemaatika teadvustamisel kandnud vilja. Samas ei ole probleem kuhugi kadunud ning vanu rehve satub loodusesse nii eraisikute kui ka rehviettevõtete kaudu, kellel on seadusest tulenev taaskasutuskohustus täitmata. Näiteks Keskkonnainspektsioon kontrollis novembrikuu jooksul üle Eesti kokku 97 rehvivahetusettevõtet ning kontrolli käigus tuvastati kümme rikkumist, mille hulgas oli rehvide käitlemise nõuete mittetäitmisi kui ka muid jäätmeseaduse rikkumisi," ütles Rehvilidu tegevjuht Kaur Kuurme.

Rehviliit on viimasel aastal teinud aktiivselt tööd enda üle-eestilise vanade rehvide kogumisvõrgu teadvustamiseks, toonud esile rehvide ja liiklusohutuse omavahelisi seoseid, viinud koostöös politseiga läbi rehvireide ning osalenud naastrehvide keelustamise või lubamise diskussioonis.

Tänavu kevadel toimunud Teeme Ära kampaania raames juhtis ettevõtmist 10 päeva jooksul logistiliselt toetanud Rehviliit tähelepanu loodusesse heidetud vanarehvide probleemile ja kogus kokku 2100 tonni rehve, mis ületas kõik prognoosid kahe- kuni kolmekordselt. Terve 2007. aasta jooksul kogus Rehviliit 6100 tonni rehve.

Erinevates kategooriates pälvisid European Excellence Awardsi suhtekorralduspreemiaid teiste seas veel Adidas, Arcelor Mittal, Bacardi, BMW, The Body Shop, Commerzbank, eBay, GlaxoSmithKline, Hertz, Maailma Hepatiidiallianss, Manchester United, Mozilla, SEB, Vattenfall ja Vodafone. Aasta agentuuri tiitli võitis rahvusvaheline pr-firma Trimedia.

European Excellence Awards on ajakirja Communication Director poolt ellukutsutud konkurss, kus antakse kord aastas välja auhinnad silmapaistvatele kommunikatsiooniprojektidele Euroopas. Kokku laekus käesoleva aasta konkursile ligi 1100 projekti, mille hulgast valis parimad välja 25-liikmeline rahvusvaheline žürii, kuhu kuulus nii pr-agentuuride juhte kui ka üle-euroopaliste organisatsioonide pr-spetsialiste. Žürii hindas konkursikorraldajate teatel eelkõige projektide kreatiivsust, innovatiivsust, kulutõhusust ja strateegiat.

Corpore poolt nõustatavates projektidest jõudsid konkursi lõppvooru veel Bocuse d'Or Akadeemia ja AEG Electroluxi koostöös läbiviidud Eesti parima koka läkitamine rahvusvahelisele areenile ning heategevusliku Teatejooksu kampaania liikumisvõime kaotanud laste toetuseks.

Kasutatud rehvide kogumist ja taaskasutamist korraldava MTÜ Eesti Rehviliit tootjavastutussüsteemiga on tänaseks ühinenud üle 300 rehvide maaletoojat ja edasimüüjat üle Eesti. Kasutatud rehvide kogumist ja taaskasutamist korraldaval MTÜ-l Eesti Rehviliit on ligi 50 kogumispunkti igas maakonnas, vastavalt seaduses kehtestatud nõuetele. Rehviliidu tootjavastutussüsteemiga ühinenud rehvitöökojad võtavad uute rehvide ostmisel vanad rehvid tasuta tagasi. Lisaks saavad eraisikud vanu rehve tasuta ära anda Rehviliidu kogumispunktides üle Eesti, mille asukohad leiab veebiaadressilt www.rehviliit.ee.




Vanemad uudised
les