est : eng : rus
Uudised
print
Prügihunnikud kerkivad tõusvas tempos 2008-04-30

30.04.2008 00:01
Kristi Leppik, Postimees
Dagne Hanschmidt, reporter

Kampaania «Teeme ära 2008» käigus kaardistatud rämpsulasud on muutumas prügimägedeks, kuhu prügistajad koristamise asemel järjest prahti juurde viivad.

Inimeste omal algatusel tekkinud Ülgase prügimägi Jõelähtme vallas Harjumaal oli nii suur, et seda pidi koristama mitmel korral mitmesaja inimesega. Viimane koristus oli eelmisel laupäeval. Siiski on inimesi, kes sellest ei hooli, ja Ülgasel laiutas eile uuesti mitmeid uusi rämpsuhunnikuid.

Jõelähtme valla keskkonna vanemspetsialisti Liis Truuboni sõnul valmistab talle kõige rohkem pettumust see, et inimesed ei hooli tehtud koristustöödest ja kallutavad oma autokoormad täpselt prügi mahapanekut keelava sildi alla.

Reostajate arvestused

Truuboni sõnul on see, kui juba koristatud kohtadesse uuesti prügi viiakse, inimeste harimatuses kinni ja sinna ei ole midagi parata. «Ajab vihale, sest prügi koristamisest on viimasel ajal nii palju räägitud,» rääkis ta.

Truubon ei mõistnud ka seda, miks inimesed ehitusrämpsu metsa alla veavad. «Kui neil on raha maja ehitada või korterit remontida, on elementaarne, et tekkinud rämpsu äravedamine maksab samuti,» lausus keskkonnaspetsialist.

Uute rämpsuhunnikute tekkimist on märganud ka Eesti Rehviliit, kes on liitunud «Teeme ära 2008» projektiga, et loodusest leitud vanad rehvid taaskasutusse suunata.

Rehviliidu tegevjuhi Kaur Kuurme sõnul on rehvide arv tublisti kasvanud. Näiteks oli Saku vallas ligi kaheksa korda rohkem rehve. «Enne oli kokku korjatud 200 rehvi, kuid neile järele minnes selgus, et neid oli neli konteineritäit ehk ligi 1500 rehvi,» rääkis ta.

Rehviliidul oli kokkupuude inimestega, kes kaubikuga kogutud rehvihunniku juurde sõitsid ja oma kraami maha ladusid, põhjendusega, et «siit koristatakse ju ära».

Omanik vastutab

Kuurme sõnul olid nad mingil määral sellise tegevusega arvestanud. «Teame väga hästi, millised firmad on meiega liitunud ja millised mitte,» rääkis ta ning vihjas, et loodusest kogutud rehvihunnikutele toovad hoogsalt lisa just rehviliiduga mitteliitunud rehvifirmad.

Truubon ütles, et omavalitsused on hakanud viimasel ajal prügistajaid rohkem kontrollima ning ka senisest rohkem trahve määrama.

Keskkonnaspetsialisti sõnul on hästi hakanud töötama ka naabrivalve. «Kui ise käisin käruga prügihunnikuid koristamas, tundsin, kuidas silmapaarid mind pingsalt jälgisid, kuhu ma selle prügi täis käruga lähen,» rääkis ta.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul nentis, et seoses läheneva koristuskampaaniaga on inimesed aktiivseks muutunud ja annavad neile pidevalt teada isikutest, kes oma prügi näiteks metsa alla poetavad.

«Inimesed teatavad meile jäätmeid kohale toonud autode numbreid ja kirjeldavad prahti viinuid,» rääkis ta.

Samuti on inspektsioonile saadetud fotosid, kus on jäädvustatud rämpsu loodusesse tassivad tegelased. Tänu sellistele tõendusmaterjalidele on inspektsioon saanud nii mõnegi loodusereostaja ametlikult vastutusele võtta.

Tänavu on keskkonnainspektsioon suutnud tõestada 50 keskkonda reostanud eraisiku ja kaheksa firma tegevuse, kes maksid kokku 120 240 krooni trahvi. Prügi mahapoetamise eest saab firmat karistada kõige rohkem 50 000, eraisikut kuni 18 000-kroonise rahatrahviga.

Kuna loodusesse visatud prügi eest vastutab jäätmete omanik, palub keskkonnainspektsioon olla hoolikas ning jälgida ka seda, kellele rämps äraviimiseks antakse. Nimelt on viimasel ajal ette tulnud juhtumeid, kus trahvi on tulnud maksta ka neil, kes on enda arvates prahihunniku igati korrektselt prügilasse saatnud.

Nii näiteks tuli karistus vastu võtta firmal, mille logodega dokumente leiti metsa alt prügihunnikust. Ettevõte andis oma jäätmed koos vanametalliga ühele vedajale, kes pidi koorma prügilasse viima, kuid kallas hoopis esimesse ettejuhtunud inimtühja paika.

«Tuleks alati kontrollida, kas tegemist on korrektse ettevõttega ja kas tal on jäätmete vedamiseks ning käitlemiseks ka vastav luba olemas,» märkis Tuul.

Koristuspäev
• 3. mai koristuspäevaks on end kirja pannud üle 35 000 inimese.
• Kui Eesti Post majandab päevas ligi 10 000 postisaadetisega, siis 3. mail liigutatakse inimjõul ühest kohast teise ligi 200 000 prügipakki.
• Kuna puudu on veel konteineritest, siis aitaks korraldajaid see, kui 20-kuupmeetriste või suuremate konteinerite omanikud neid kaheks–kolmeks päevaks laenaks, sellest kirjutada aadressil eva@teeme2008.ee.
• Kõikidele inimestele, kes aitavad Eestit puhtaks teha, toimuvad Tallinnas, Tartus ja Narvas tänukontserdid 4. mail, kuhu sissepääs on vaba.


les