est : eng : rus
Uudised
print
Kaur Kuurme: naastrehvidele lĆ¼hem kasutusaeg 2008-03-25

Märtsi esimestel päevadel käis peast läbi mõte, et Tallinnas oleks selle talve sõidud saanud teha kas või suverehviga. Naistepäeva-eelne lumesadu tõi talve maa peale tagasi ning korralikest naastrehvidest on nüüd tõesti kasu.

Eesti muutlikus kliimas oleks naastrehvide täielik keelustamine vale. Lisaks kohalikele paneks keeld raskesse olukorda ka naaberriikide – Soome, Rootsi, Läti, Vene – autojuhid, kes Eestisse sõidavad ning peaksid sel juhul piiril rehve vahetama.

Rehviliidu seisukoht on, et ei peaks eelistama üht rehvitüüpi teisele, vaid vaagima mõlema plusse ja miinuseid.

Naastrehvid domineerivad

Rehviliit ja politsei mõõtsid ühisoperatsiooni käigus detsembris Tallinnas ja Tartus rehvimustrit. Reid ise oli rõõmustav, sest 448st kontrollitud sõidukist ei vastanud nõuetele vaid 11 auto rehvid. Samas tuli välja, et ligi veerandil olid lamellrehvid. Sama kinnitab läbimüük – naastrehvide turuosa ulatub Eestis 75–80 protsendini.

Tõsi on, et lamellrehv lõhub vähem teid, kuid selle pidurdusteekond 50-kilomeetrisel tunnikiirusel on jäisel teel 16 meetrit pikem kui naastrehvil. Viimased jälle muudavad teepinda karedamaks, nii et ka «lamellimeestel» on sellisel teel parem pidamine. Kui kõik sõidaksid lamellidega, tuleks teid rohkem soolatada, mis ajab autod roostetama.

Naastrehve on kõige rohkem vaja nullilähedaste temperatuuridega, mil teedele tekib varmalt nn must jää. Rootsi uuringute kohaselt on siis õnnetuste oht 40 korda suurem kui tavaliselt, sest juhid ei oska alati ilmaolusid õigesti hinnata.

Eestis jääb veebruari aastate keskmine temperatuur EMHI andmeil –3,3 ja –7,4 kraadi vahele. Naastrehv on kõige efektiivsem nimelt vahemikus +1 kuni –5 kraadi. Külmema ilmaga (–7 kuni –20) on parim valik Põhjamaade tarbeks toodetud la­mellid. Soojemas, selgete plusskraadidega kliimas sobivad nn Kesk-Euroopa lamellid, mille kummisegu on kõvem.

Naastudega 1. aprillini?

Tarbimiseelistusi saab riik suunata kaudsete maksudega, mis naastrehvide puhul tähendaks aktsiisi kehtestamist. Norras on näiteks naastrehvi maks ümberarvutatult 2400 krooni aastas auto kohta. Aga miks peaks «karistama» Lõuna-Eesti autoomanikku, kes kohe kindlasti Haanja küngastest la­melliga üles ei saa? Ja aktsiisiga tekib mure, kas see raha läheb ikka teedeehitusse. Valitsusest oli hiljuti kuulda, et kütuseaktsiisist, mida sellel aastal veel tõsteti, läheb teedele ainult 75 protsenti. Kui kehtestada naastudele aktsiis, peab seda ka sihipäraselt kasutama.

Kõige mõistlikum tundub piirata naastrehvidega sõitmise aega. Eelkõige tuleks lühendada kevadist naastrehvidega sõitmist, sest siis on teedelagunemise aeg. Rootsis on praegu kaalumisel piirangute kehtestamine naastudega sõitmisele ning mõeldakse kevadise sõiduaja lühendamisele. Eestis võiksid naastrehvid olla keelatud kas 1. või 15. aprillist. Juhul kui tali kuidagi taganeda ei taha, saab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium naastudega sõitjatele ajapikendust anda.

http://www.postimees.ee/250308/esileht/arvamus/319491.php


üles