est : eng : rus
Uudised
print
Rehvipuue ei ole pisihäda 2008-01-18

18.01.2008 09:42
Indrek Koemets, Tartu politseiosakonna ülemkomissar

Nüüd, kui karastatumad meist on juba kahel korral saanud vana aastat ära saata jäävaba suplusega mõnes järvekeses, ei paista naast- või lamellrehvide kohustuslikkus enam nii aktuaalne, kirjutab Sakala.

Siiski on suur osa eestlastest sedavõrd seaduskuulekad ja ettevaatlikud, et ei ürita aasta ringi suverehvidega läbi ajada.

Kui mõni papi vanade aegade nostalgia harjal ja liigväikse pensioni õigustusel ka keeluperioodil väikse sõidu ette võtab, pole sellest midagi eriti hullu sündinud.

Nõukogudeaegse karastusega autojuhid on harjunud lumeski talverehvideta toime tulema — ainult sõidutempo tuleb valida aeglane. Kui auto hakkab libisema väiksel kiirusel, on seda lihtne kontrolli alla saada.

Samuti on tekitatav oht ja tagajärjed väiksemad kui näiteks parimate rehvidega neliveolise puhul, mille käestmineku korral saavad kokkupõrked sama tapva jõu nagu suviste liiklusolude puhul.

Teadlik ohu tekitamine

Sellest hoolimata kulub tänapäeva autojuhile marjaks ära mõni lihtne näpunäide, millised talverehvid on nõuetekohased ja millised mitte. Seda mitte niivõrd politsei trahvi vältimiseks, vaid just oma pere ja teiste liiklejate turvalisuse pärast.

Kui kulunud või nõuetele mittevastavate rehvidega sõitja põhjustab liiklusõnnetuse, rakendab politsei karmimaid karistusmäärasid, sest inimene on ju teadlikult teiste elu kaalule pannud.

Piduriteta sõidukiga liikleja mõistaksid paljud kohapeal mahalaskmisele, kuid rehvipuuet peetakse veel üllatavalt sageli pisiasjaks. Kas vaese aja mõjud?

Kelgutunnid koos vanematega

Ühelt poolt on kliima soojenemine meie talved lühikeseks muutnud, teisalt on majanduslik edenemine pannud meid ebaeestlaslikult temperamentselt kõigist puhkusehetkedest maksimumi pigistama.

Nii juhtubki, et kui hakkab langema laia lund, minnakse kui arust ära: peaasi, et jõuaks ruttu ükskõik kus mõne liu lasta, enne kui taas saabub tavapärane poritalv.

Talve on olnud nõnda vähe, et isegi püüdlikel ja laste eest hoolitsevatel vanematel pole olnud võimalust oma võsukesi talveoludes käituma õpetada.

Nii ongi nende ainsad eeskujud vanemate klasside õpilased ning eakaaslastest ehk kõige julgemad.

Paraku ei ole kumbki variant eriti hea, sest ühel juhul takistab õigete otsuste langetamist ealistest iseärasustest tingitud hormonaalne segadus ja teisel puhul on enamasti tegemist pärilike eelduste poolest inimkonna selle osaga, mille puhul kaoprotsent peabki olema suurim.

Seega pole lapsevanematel võimalik loota põlvkondadepikkuse talvekogemuse emapiimaga edasikandumisele.

Lastega tuleb teha kaasa nende kelgusõidu marsruudid ning aidata sõidukivaliku, kiiruse ja juhtimisvõtete osas teha õigeid otsuseid.

Targale lapsele peab välja pakkuma lubatud variandid ja selgitama ohud. Kui lapsevanem oma järeltulijat eriti arukaks ei pea, võib muidugi vana head keeldude süsteemi kasutada.

Teeliiklus pole ekstreemsport

Eestikeelsele lugejale on tükil ajal kättesaadavad olnud kirjutised Darwini auhinnaga pärjatutest kõikjal maailmas.

Enamasti on need juhtumid aset leidnud heaoluriikides ja veel kümme aastat tagasi oli tore naerda lollikeste üle, kes kusagil meist kaugel ennekuulmatu tölpluse pärast elu on kaotanud.

Kuna inimesi maakeral jätkub ja jääb ülegi, saab murelikke lohutada sellega, et tegemist on mõneti vajaliku loodusliku valikuga.

Samas on meid, eestlasi, nii vähe, et kõige ohtliku rõõmus järeleahvimine tundub olevat hukatuslik umbtee. Lumisel teel auto järel kelgutamise surmatoov näide on meil eelmisest aastast olemas.

Vanemate helluse või hooletuse tõttu saavad aina nooremad inimesed istuda autorooli või proovida superkiirendusega lumesaani juhtimist. Olematud kogemused ning veebiavaruste kaudu kunstlikult laiendatud fantaasiad paiskuvad ohtlikul viisil meie teedele ja tänavatele.

Et häid kohti, kus ohutult oma sõiduoskusi treenida, kipub nappima, ei osatagi midagi paremat välja mõelda.

Siiski on võimalik seda paratamatuna näivat noorusuljuse surmavat jõudu pisut taltsutada.

Kui vähegi võimalik ja kodanikujulgust jagub, ei tohiks noorte enesetapuüritusi pealt vaatama jääda, vaid tuleks sekkuda. Ka politsei kutsumine sõiduteel ekstreemspordi harrastajate taltsutamiseks on kindlasti põhjendatud.

Nõuanne

Üks hea talverehvide kasutamise retsept:

• Kui kasutate naastrehve, peavad naastudega olema kõik neli rehvi.

• Keskmise vanusega rehvide puhul tuleb paremad neist hoida tagateljel.

• Rehvi rõhu vähenemist tagarehvis silmaga ei märka ja see salakaval rike paneb ka meistri sõiduki ootamatult libisema.

Allikas: Indrek Koemets
 


les