Prahikoristusaktsiooni eel ja ajal kogutud rehve võisid viia metsadesse mõned firmad, kes ei ole Rehviliiduga ühinenud, arvab liidu tegevjuht Kaur Kuurme.

"Pole saladus, et mõned ettevõtted kasutasid võimalust vanade rehvide kuhjast lahti saada," teab Kuurme.
Ta toob näiteks Tabasalu suure kummimäe, kuhu koguti Harku valla maadele vedelema jäetud rehvid – kokku 200–300 tonni. Kuurme sõnul on liidul teavet, et viimastel päevadel on sinna ka mitmed firmad oma maalt vanu rehve vedanud.

"Jäätmeseaduse ja nõndanimetatud romumääruse järgi peab tootja korraldama üleriigilise vastuvõtu kas maakonna piires või 50 kilomeetri raadiuses," teatab Kuurme. Praegu on selle tootjavastutuse süsteemiga ühinenud üle 60 firma vähemalt 200 töökojaga. "Need ettevõtted viivad oma rehvid Rehviliidu kogunemispunktidesse, kust need suunatakse edasi taaskasutusse."

Kuna talgulised kogusid Eesti metsadest, kraavidest ja prügimägedelt kokku 59 000 rehvi, mille kogumass on vähemalt 1000 tonni, siis on selge, et kõik ei hooli seaduse täitmisest. Kuurme sõnul tegutseb väljaspool liitu paarkümmend firmat – näiteks Oscarrehvid, Vallai, Agomer Rehvid, Jupiter Pluss, Pranko, Rehvimeister ja Starco-E.
"Ma ei saa mingil juhul näidata neile näpuga, et just nemad on vedanud rehve metsa ja kraavidesse. Aga kuhu nad oma rehvitonnid panevad?" küsib Kuurme.

Eesti suurima rehvide importija Oscarrehvide juhataja Peeter Pähn selgitab, et juba aastaid on nende ainuke koostööpartner vanarehvide käitlemise alal Kuusakoski.
"Oscarrehvidel on korralik süsteem – üle Eesti 22 kogumispunkti, mis vastavad keskkonnaministeeriumi nõuetele," kinnitab Pähn, kelle sõnul on Kuusakoski kliendid ka teised Eestis tuntud rehvifirmad. Ta arvab, et metsadest leitud rehvid on suuremas osas pärit varasematest aastatest, ajast, kui Eestis polnud vanarehvide kogumissüsteemi.

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=278260