Eelmisel nädalal levis meedias väärarusaam, nagu poleks vanu rehve kuhugi viia, mistõttu need rändavad metsa alla.

Vanade rehvide kogumist ja taaskasutamist korraldab Eestis MTÜ Eesti Rehviliit. Vastavalt jäätmeseadusele vastutavad aga rehvide kogumise ja taaskasutamise eest firmad, kes Eestisse rehve impordivad ja neid siin turustavad, nagu näiteks Goodyear või Michelin.

Jäätmeseaduse järgi tehtud n-ö romumäärus sätestab, et inimestel peab olema võimalus rehve tasuta ära anda maakonna piires või 50 kilomeetri raadiuses. Samuti peab rehvide maaletooja vastavalt oma turuosale vastutama ka metsa alla kogunenud rehvide kogumise ja taaskasutamise eest. MTÜ Eesti Rehviliit ongi rajanud üle-eestilise rehvide kogumisvõrgu ja korraldanud vanade rehvide purustamise.

Rehviliit alustas vanade rehvide kogumist 1. jaanuaril 2006. aastal ning aastaga kogusime 6100 tonni vanu rehve. Võrdlusena võib tuua, et erinevatel hinnangutel koguti 2005. aasta jooksul 2000 äravisatud rehvi.

Rehve võtame vastu eraisikuilt, omavalitsustelt, heakorrafirmadelt, aga ka Riigi Metsamajandamise Keskuselt, kes korjab pahatahtlikult metsa alla toodud rehvid kokku ning saab need rehviliidu kogumispunktidesse tasuta ära anda.

Oluline on märkida, et umbes pooled riiki toodavatest rehvidest tulevad Eestisse sõidu- ja veoautode all. Praegu maksavad rehvide kogumise ja taaskasutamise kinni aga ainult need firmad, kes toovad Eestisse rehve konteineritega, samas autode maaletoojad ei osale vanarehvide kogumise ja taaskasutamise rahastamisel praegu mitte mingil moel.

Rehviliit ei saa tagada senise olukorra kestmist, kus rehviliit peab vastutama kõigi Eestisse toodavate rehvide eest, samas kui raha jätkub vaid poolte siia toodud rehvide kokku kogumiseks ja töötlemiseks. Lähiajal peab tekkima ka autode all Eestisse jõudvate rehvide kogumise ja taaskasutamise finantseerimise kord.

Lisaks tegutsevad Eestis veel rehvide importijad, kes ei ole olnud valmis võtma vastutust enda müüdud rehvide hilisema kokkukorjamise ja taaskasutamise eest. Ka need firmad peaksid vanarehve tasuta vastu võtma, aga seadusele vastavat kogumissüsteemi peavad praegu üleval vaid MTÜ Eesti Rehviliidu liikmed ja nende koostööpartnerid.

Kuidas saab seaduskuulekas ja südametunnistusega kodanik kaasa aidata, et kasutatud rehvid satuksid õigesse kohta, mitte ei jääks metsa alla vedelema?

Klient saab valida firmat, kus ta rehve ostab ja vahetab. Rehviliidu tootjavastutussüsteemiga liitunud ettevõtetel on vastav märk, mis näitab, et rahastatakse vanarehvide kogumist. Seega võib tarbija kindel olla, et nende ettevõtete rehvid metsa alla ei satu. Samas on tarbijal õigus küsida igalt rehviettevõtjalt infot vanarehvide tagastamise kohta, sest ka rehviliidu kogumissüsteemi mitte kuuluvad rehvimüüjad on kohustatud vanu rehve tasuta vastu võtma ning neid töötlemisele saatma.

http://www.postimees.ee/230407/esileht/majandus/256633.php