Asutatud on Riiklik Probleemtooteregister

Vabariigi Valitsuse määruse “Riikliku probleemtooteregistri asutamine ja
registri põhimäärus” on koostanud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi
KKM) Info- ja Tehnokeskuse töögrupp.

Registri asutamine võimaldab saada ülevaate probleemtoodete Eesti
Vabariiki sisse toomisest, müügist ja probleemtoodetest tekkinud jäätmete
käitlusest. Seega saab registriandmete alusel kontrollida, kuidas täidab
tootja temale pandud kohustust probleemtoodetest tekkivate jäätmete
käitlemise korraldamisel.
Loodava registri alusel on identifitseeritavad Eestisse sisse toodavad
probleemtoodete kogused, Eestis turule lastud toodete osakaal nii
tooteliikide kui ka tootjate kaupa. Seega on võimalik tuvastada, kui palju
iga tootja on protsentuaalselt oma tooteid turule lasknud ning nõuda neilt
jäätmehoolduskulude katmist vastavalt turuosalusprotsendile. Samuti on
võimalik identifitseerida, millises mahus probleemtoodetest tekkinud
jäätmeid kogutakse, taaskasutatakse, kõrvaldatakse ja eksporditakse.

Määrusega asutatud riiklik probleemtooteregister sätestab registri põhimääruse, registrikaardi
vormid, registri koosseisu, registrisse kantavad andmed ning registri
pidamise, andmete töötlemise, registri pidamise järelevalve, registri
pidamise finantseerimise ja registri likvideerimise korra. Määrus on
kooskõlas “Andmekogude seadusega”, mis sätestab riikliku registri
põhimääruse sisu.

Asutatava registri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium ja volitatud
töötleja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus.

Euroopa Komisjoni otsus 2005/293/EÜ kehtestab üksikasjalikud eeskirjad
seire korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu kasutuselt kõrvaldatud
sõidukeid käsitlevas direktiivis 2000/53/EÜ seatud eesmärkide saavutamise
üle seoses korduskasutuse või taaskasutuse ja korduskasutuse või
ringlussevõtuga.

Jäätmeseaduse § 25 lõige 1 sätestab, et probleemtoode on toode, mille
jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu,
keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtooted
on:
1) patareid ja akud;
2) PCB-sid sisaldavad seadmed;
3) mootorsõidukid ja nende osad (siia kuuluvad ka vanarehvid);
4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.
Jäätmeseaduse § 26 sätestab tootja kohustuse tema valmistatud, edasimüüdud
või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise,
taaskasutamise või kõrvaldamise. Lõike 4 kohaselt kannab
jäätmehoolduskulud tootja.

Isik, kes veab Eestisse sisse või turustab probleemtooteid (tootja
Jäätmeseaduse § 23 mõistes), on kohustatud enne tegevuse alustamist
esitama oma andmed registrisse kandmiseks. Registrile esitatakse ka
probleemtoote ja sellega seotud tegevuse andmed, sealhulgas ülevaade
probleemtoote jäätmetega seotud tegevusest, eeldatav jäätmete kogus,
jäätmekäitluskava, milles märgitakse, kuidas jäätmete kogumine
korraldatakse, ja kes on partnerid. Seega peab isik, kes soovib tegeleda
probleemtoodetega, kavandama nende toodete jäätmeteks muutumise korral
nende edasise käitlemise, sellega tegelejad ja käitlemise rahastamise.

Andmed enne määruse jõustumist tegutsevate tootjate kohta esitatakse
registrile 20. veebruariks 2006.
Register nõuab ettevõtetelt, kes toovad maale või toodavad probleemtooteid järgmiseid andmeid:
1) tootja nimi;
2) tootjate ühendusega liitunud isikute nimed ja kontaktandmed, kui
andmebaasi esitab andmed tootjate ühendus;
3) tootja äriregistrikood;
4) postiaadress ja asukoha Eesti haldus- ja asustusjaotuse
klassifikaatori (edaspidi EHAK) kood;
5) põhitegevusala ja sellele vastav Eesti majanduse tegevusalade
klassifikaatori (edaspidi EMTAK) kood;
6) volitatud esindaja nimi, telefoni ja faksi number,
elektronpostiaadress;
7) kontaktisiku nimi, telefoni ja faksi number, elektronpostiaadress;
8) probleemtoote nimetus, kaubamärk ja selle tootega seotud tegevuse
iseloomustus (probleemtoote tootmine, sissevedu, väljavedu, turule
laskmine);
9) kinnitus selle kohta, et probleemtoode vastab Vabariigi Valitsuse
29. aprilli 2004. a määrusega nr 158 “Probleemtoodetes keelatud ohtlike
ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ning
piirangud” kehtestatud nõuetele;
10) jäätmetega seotud tegevuse iseloomustus (jäätmekäitluskava, milles
on nimetatud eeldatav tekkivate või käideldavate jäätmete kogus ja
näidatud üleriigiline jäätmete kogumisvõrk, andmed jäätmekäitluse
rahastamise kohta, jäätmete käitlemist korraldavad muud isikud,
taaskasutamise, kõrvaldamise ja väljaveo viisid);

Jäätmekäitluskava koostab MTÜ Eesti Rehviliit kõigile MTÜ Eesti Rehviliiduga Tootjavastutuslepingu sõlminud rehviettevõtjatele.

Link seadusele

Kaur Kuurme
Tegevjuht