Viimastel nädalatel on meedia huviorbiidis olnud küsimus protekteeritud rehvide kasutuskõlbulikkusest. Sageli jutub, et olulised teemad jõuavad avalikkuse fookusesse alles õnnetuste korral. Nii kahjuks ka seekord, kui selgus, et Harjumaal 17. novembril toimunud traagilises avariis kasutas raskeveok protekteeritud rehve. Konkreetse avarii põhjused selguvad kindlasti uurimise käigus ja inimest see enam tagasi ei too, kuid rehvidega igapäevaselt tegeleva valdkonna esindajana leian, et teemat on käsitletud liiga pealiskaudselt. Kõikides avariides protekteeritud rehve süüdistada on ülepaisutamine ning hektel pole välja toodud ka statistikat, mitu protsenti avariidest on põhjustatud protekteeritud rehvide kasutamise tõttu. Viimase paarikümne aasta jooksul on tehnoloogiate arenguga kaasnenud ka veokirehvide taastamise hüppeline areng ning kõikides arenenud maades on protekteeritud rehvide osakaal turul üle 50%. Nii ka Eestis, Soomes on vastav näitaja ca 70%. Taastamistehaste töö kvaliteedi tagamiseks muudeti 2005. aastal ka Eestis kohustuslikuks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni määrus nr. 109, mis sisaldab ühtseid sätteid, mis käsitlevad kommertsveokitele ja nende haagistele mõeldud taastatud õhkrehvide tootmismenetluse tüübikinnitust. Need nõuded on läbimõeldud, põhinevad põhjalikel katsetel ja tagavad protekteeritud rehvide kasutamisel olukorra turvalisuse liikluses. Antud olukorda arvestades ei olnud politsei tõenäoliselt sellest korrast teadlik ja sellel nädalal ennatlikult liikvele läinud info on tekitanud liiklejate seas palju segadust. Määrusest nr.109 tulenevalt peavad kõik veokirehvide protekteerimisega tegelevad firmad, kes tahavad müüa toodangut Euroopa Liidus omama tüübikinnitusmärki. Tüübikinnitusmärki väljastavad sõltumatud Euroopa Liidu tüübikinnitusasutused, kes eelnevalt teostavad taastamisfirmades range kontrolli. Eestis sellist kontrolli teostavat asutust ei ole, aga iga nõuetele vastav taastamisfirma saab tüübikinnitusnumbri, mida tuleb kindla aja jooksul pikendada. Kui taastamisfirma tööprotsess ja/või toodang ei vasta nõuetele on tüübikinnitusnumbri väljastanud asutusel õigus see tühistada. Tüübikinnitusnumbrita taastatud rehve ei tohi Euroopa Liidus müüa. Kõigile Eestis tegutsevatele protekteerimisfirmadele on tüübikinnitusnumbrid väljastatud ja firmade toodang vastab rahvusvaheliselt ettenähtud nõuetele.Taastamisfirmad on seadusandlusega hästi kursis ja me väga loodame, et avalikkuse arvamus ei kujune välja üksikute väga kahetsusväärsete juhtumite taustal. Väga oluline on veoautojuhi ja tarnspordiettevõtte juhtkonna vastutustundlik suhtumine oma masinapargi rehvide olukorda. Koostöös politsei ja Eesti Rehviliiduga korraldatud rehvidekontrollreidide praktika on näidanud, et esineb juhtumeid, kus veoautol ja ka liinibussil on rehvi turvisemuster täielikult kulunud ning sellise sõidukiga ei tohi enam edasi liigelda. Siinkohal on ohutu liiklemise puhul oluline roll ka sõiduki tehnoülevaatuspunktidel. Kaur Kuurme on MTÜ Eesti Rehviliit tegevjuht. Eesti Rehviliitu kuuluvad suuremad Eestis tegutsevad uute rehvide maaletoojad, protekteeritud rehvide tootjad ning rehvitöökojad. Artikkel ilmus Delfis 19.12.2011, millega saate tutvuda siin
© MTÜ EESTI REHVILIIT. Kõik õigused kaitstud.